Lätlannade raske elu

Laager sai täpselt nädal tagasi läbi, ei ole lihtsalt jõudnud uut postitust teele saata. Korrates Pireti mõtet - loodust armastavad inimesed on väga terved inimesed. Ka kõige raskemas vanuses ehk teismeliseeas (siin tuginen ma enda mitte niiiiii ammusele kogemusele - see on keeruline eluetapp) laagrilised olid tõeliselt mõistlikud inimesed. Ilm läks peale paduvihmast neljapäeva ka järjest paremaks, niiet öö telgis oli kuiv ja vahepeal oli päikestki. Minu saagiks on uued taimeteadmised pluss natuke kultuurilugu. Näiteks - lätlannad peavad jaaniööl korjama eestlaste 9 taime asemel lillepärja sisse 27 eri taime. Samas peavad need taimed olema pärit 3-st eri aiast-maavaldusest, kui eesti neiud peavad üle 9 aia ronima! Niiet mõnes mõttes on eestlaste elu ikka raskem. Lätlanna Indra rääkis paljudest võimalustest, kuidas jaaniööl oma meheleminekut ennustada. Järgmiseks aastaks huvilistele proovimiseks - minge oma punutud pärjaga tamme alla ja visake seda õhku. Iga tagasikukkumine tähendab ühte aastat. Siis veel võib pärja jõele ujuma panna. Kui randub sinu enda lähistele, on su tulevane samuti siinsamas, kui pärg triivib kaugele, on ka peig kaugemalt. Sellise mitmekesise infoga looduslaager oli:)
Eeva
P.S. fotosid loodan saada Daigalt, kellel oli nii silma kui hea kaamera. Minul on puudus mõlemast, ennekõike aga esimesest...

Sveiki!

Parimad tervitused tulevad Sigulda kandist. Unenägu passide teemal ei läinud õnneks täide, küll ununes ühel osalejal maha magamiskott ja matt. Aga Läti laagri peakorraldaja Meldra organiseeris laenuks koti-mati, niiet sellega on korras. Millega ei ole nii hästi, on ilm. Homne päev peaks mööduma paatides, mis tähendaks vett nii ülalt kui alt poolt. Ning ööd telgis, mis ilmselt ei saa ka kõige kuivem olema...
Hetke märgusõnaks on vihmahäda!
Eeva

No nii, no nii. Ainult kolmveerand aastat tööl ja juba blogil kirjutussüütus minu poolt läinud... jääb vaid loota, et Lea seda ei loe:). Nojah, rääkides siin hetkemärgusõnadest, vaadates muuhulgas kella, siis tegelikult on uni ka, mis iga hetkega omandab üha suuremat tähtsust. No ja kui homme hommikul ikka meeletult sajaks (ja miski pilvi laiali ei ajaks), siis saaks äkki kauem magada? Ma usun, et ma ei leiaks endale ühtegi vastuhäält:) Eks siis paista, mis homme saab. Kusjuures lapsed on järjekordselt väga sõnakuulelikud ja toredad. Kunagi kuulsin kedagi ütlevat, et inimesed, kes armastavad rahvatantsu, et saa olla pahad, siis mulle tundub, et inimesed, kes armastavad looduslaagreid, ei saa ka pahad olla
Piret

Tulekul: 4 päeva Lätimaal

Sõidan bussiga Lätimaa poole. Selline väike kollane munabuss, mis veel mitte väga ammu Võrumaal Rõuge kandis liikus. Lapsepõlvest mäletan seda Jõhvi ühistranspordivahendina. Buss, mis hirmsasti loksutab ja kus kiiresti süda pahaks läheb, niiet pikka maad sellega sõita ei ole hea. Igatahes sõidan selle bussiga siis laagrisse. Võtame laagris osalejaid peale siit ja sealt. Peast käib läbi mõte, et kas peaks kohe lastelt passi, ID-kaarti küsima, aga otsustan millegipärast seda mitte teha. Jõuame piiripunkti ja palun lastel dokumendid välja otsida. Neli-viis tütarlast tõmbavad kotist välja hoopis koolitunnistuse. Miks? Miks ometi? Tüdrukud vastavad, et tegelikult nad ei tahagi Lätimaale Gauja rahvusparki looduslaagrisse tulla. Nad tahtsid lihtsalt bussiga sõita. Minul ahastusehetk, et mida teha. Tõsta tüdrukud bussilt maha ja näidata Tartu-suund kätte? Oodata ära tüdrukute vanemad ja siis sõita edasi, mis tähendaks, et esimene laagripäev läheb eestlastele luhta? Pluss asjaolu, et laagris on plaanitust palju vähema osalejaid. Miks nad ei tahtnud mujal bussiga sõita? Milleks teha nägu, et tahetakse laagrisse tulla ja sel ebaõiglasel viisil võetakse teistelt lastelt ära võimalus laagris osaleda? Vererõhk aina tõuseb. Aga siis ma ka ärkasin.
Taustaks niipalju, et neljapäevast, 28.juunist pühapäevani, 1.juulini toimub loodushariduse projekti rahvusvaheline looduslaager, kus 15 osalejat Eestist ja 15 Lätist. Laagris osalemiseks kirjutasid soovijad juba talvel esseid ning parimad said/saavad laagrisse. Kahjuks on Läti laagri toimumiskuupäevad sattunud laste- ja noorte laulu-tantsupeoga samale ajale, niiet võimalikel osalejatel tuli teha raskeid valikuid. Aga nüüdseks on need tehtud.
Huvitav-huvitav, mida ma küll neljapäeva hommikul kõigilt laagribussile sisenejatelt kalgi näoga küsin;)
Eeva

Suvi!

Akna taga on juba pikemat aega suur suvi. Tulemuseks on see, et meie kontor on õige tühjaks jäänud - kontorikaaslasi B.I.A. OÜ-st, Balti Uuringute Instituudist ja Praxisest näeb üha harvemini. Ning ka meid endid ei ole siin väga rohkelt. Piret on näiteks soos - küsitleb inimesi uskumuste ja legendide teemal. Küsitletavaid ta vist ikka päris laugaste vahelt ei otsi, nad on pigem soode lähistel. Villu oli nädal alguses Jõgevamaal ja korraldas seminari, täna esineb Tallinnas ettekandega avalikkuse kaasamisest. Sille on ringreisil - märgusõnadeks on Eesti-Läti-Leedu ja turismiarendus. Kärt, tubli inimene, käib hoolsalt kontoris tööl, aga kauaks enam tedagi;) Ja Sirje on ka hoolas kontoris käija. Mitte et keskkond seda liigselt toetaks. Lisaks suveilmadele on teisigi takistusi, näiteks teisipäeval polnud meil Internetti. Ühendus taastus õhtul 4 ajal. Hämmastav, kuidas kõik võimalikud tööd ja tegemised lõpuks ikkagi Interneti kasutamise vajaduseni välja viivad. Mina suutsin siiski päris pikalt ilma kõikvõimsa netiühenduste asjalik olla - tegelesid fotodega, mida CTC pildigaleriisse lisada. Ja palun - alates eilsest on teil võimalik vaadata päevapilte loodusturismi ettevõtjate koolitustest ning Ähijärvel toimunud laste looduslaagrist.

Eeva

Gloobused ja Maapäev

Viimased postitused on olnud ürituste eelsed kiired olupildid. Või üleskutsed. Et kellelgi ei jääks küsimust, kas nädalavahetuse tegu viidi ellu või mitte, siis siinkohal mõned pildid gloobustest! Nagu näete, teemadeks kliimasoojenemine ja autondus. Kokku saime 11 gloobust, kusjuures meisterdajate seas oli nii soliste kui 5-liikmelisi meeskondi.

Gloobusekonkursi lõpuüritus oli Maapäeva tähistamine 22. aprillil. Plaanis oli matkaseminar ning gloobusemäng Toomemäel. Laupäeval kontoris auhindu ja päevakava üle vaadates ja kõike muud tehes, mida ikka vaja ürituse korraldamiseks, peksis tugev vihm vastu aknaklaase ja oli igatpidi hall olemine. Taustaks nii palju, et gloobusemäng tähendas meeskonnaga eri mandrite külastamist ja seal eri tegevuste proovimist Toomemäel - a la Toomkiriku vaateplatvorm kui Euroopa, Kassitoome kui Austraalia jne. Olime küll varunud vihmakeepe, aga paduvihmas ja külmas ei ole selline mäng kuigi ahvatlev. Nii me siis vähem kui päev enne üritust kõndisime lähistel asuvasse Botaanikaaeda ning küsisime, kas seal oleks võimalik mängu läbi viia. Olgu nad tänatud - vastus oli jaatav! Niiet osad mandrid said meil katuse alla - palmimajas eri nurgad, kaktusetuba. Järgmisel päeval säras taevas aga päike:) Mängu muutis Botaanikaaed kindlasti huvitavamaks, niiet asukohavahetus läks siiski asja ette. Pean ära mainima, et järgmisel päeval oli jällegi vihma ja hall elu. Seega tahaks järeldada, et ilmataat toetab kahel käel Maapäeva tähistamist! Ehk siis ka järgmine aasta!

Euroopa ja Aafrika

Nädalavahetuse tegu: meisterda gloobus

Viimased päevad on jäänud gloobusekonkursi lukkupanekuni! Tähtaeg juba teisipäeval, 17. aprillil!
Konkursile oodatakse laste meisterdatud gloobuseid, millel kujutatakse üht või mitut globaalset nähtust, objekti, sündmust, probleemi vms. Lisaks peab võistlustööle lisama selgituse, mida see gloobus illustreerib - milline on gloobuse sõnum. Materjalide valik on vaba ja ideed võib edasi anda mistahes moel. Väljenduma peab kindlasti, et tegemist on gloobusega. Soovitavalt võiks jääda töö mõõtmed alla 1,5 m (diameeter, laius, pikkus). Konkursil võivad osaleda 1.-4. klasside ja 5.-9. klasside õpilased kuni 5-liikmeliste võistkondadena.
Gloobuseid oodatakse Peipsi Koostöö Keskuse kontorisse (Lai tn 30, Tartu 51005). Gloobusele lisada: gloobuse meisterdajate nimed, meeskonna nimi ja kool, meeskonna esindaja kontaktid, juhendaja olemasolul juhendaja nimi ja kontaktid.

Vaid 1 nädalavahetus on jäänud! Seega tegutseda tuleb kiirelt! vt ka SIIA

Puuduvad piisad

Rahvusvahelise Veepäevani on jäänud täpselt nädal. Kavatseme seda Tartus koos Tartu Keskkonnahariduse Keskusega põhjalikult tähistada - terve päev täis üritusi pealkirja all "Piisast piisab pikaks päevaks!", k.a päris palju koolinoortele mõeldud tegevusi (kavaga saab tutvuda meie kodukal: www.ctc.ee).

Organiseerimisega püsib kõik ajagraafikus, aga...

Täna selgus, et esmaspäeval koolidesse saadetud kutse ei jõudnud mingil põhjusel adresaatideni ja koolid polnud siiani Veepäeval toimuvaga üldse kursis. Mõtlesime juba, et huvitav, miks keegi ei taha registreeruda viktoriinile, rollimängule jm toredatele üritustele.

Villu sõitis eilse ja tänase päeva jooksul läbi kõik Tartu üldhariduskoolid ja riputas üles Veepäeva reklaamplakateid, saatsime koolidesse ka uued kutsed ning tegime kordus-pressiteate. Ehk mõikab!

Kristina