neljapäev, jaanuar 18, 2007

Ära usu liigselt kaastöötajate sõnu

Uus aasta tõi kaasa uue projektijuhi otsingu. Ja väga eduka, sest tahtjaid leidus nii mitmeidki. Tulemus - alates selle nädala esmaspäevast istub minu vastas, tsiteerides Margitit, poissinimene! Ma igaks juhuks mainin, et kandidaadi sugu ei olnud valikukriteeriumiks. Varem oli meie kollektiiv mõnda aega olnud soo järgi tõesti 100% feminiinne, kuid minu arvates ei saa seda küll ei miinuseks ega plussiks pidada. Mina olen oma lühikese elu jooksul märganud, et erinevused samasooliste inimeste vahel on tunduvalt suuremad kui sugudevahelised erisused. Niipalju siis võrdõiguslikkusest.
Ja nüüd kaastöötajate üteluste uskumisest. Kristina küsis Villult viimase perekonnanime. Ja ma ei teagi, kuidas edasine dialoog täpselt välja nägi, aga tulemuseks oli see, et paar päeva hiljem helistati meile ja küsiti uut töötajat nimega Villu Sibul. Telefoni vastu võtnud Piret eitas Sibula-Villu olemasolu, kuid tunnistas, et jah, üks Villu on meil siin küll. Ja kui Piret ütles Peipsi-kandist pärit helistajale Villu perekonnanime, saabuski selgus - Lukk kui лук kui sibul vene keeles. Kristina oli Villu Sibula nime levitanud kolme inimese seas, niiet ootame järgmisi helistajaid;)

Eeva